Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat lea ožžon gárvvisin Rájá-Jovsseha gietti divvunbargguid Urho Kekkonen álbmotmeahcis Anáris. Rájá-Jovsseha stohpu manai gitta álbmogis vihtta jagi dassái, dasgo oassi hirssain ledje gallehuvvon mirkkolaš kreosohtain.
Divvunbarggut álge borgemánus 2022 sierraruhtadusa vehkiin. Riikkaviidosaččat mearkkašahtti huksenárbečuozáhat gáibidii viiddis divvundoaibmabijuid, dasgo ovddit restaurerenbargguin lei gollan jo 40 jagi. Jovsseha stohpui ja sávdnái dahke viiddis hirsadivvumiid. Doppe divvo beasse- ja darfegáhtuid, lásaid ja keallára stobu láhtti vuolde. Dasgo sáhka lea suodjaluvvon báikki divvumiid dahkamis de čuvvo restaurerenprinsihpaid, seailluhemiin álgoálgosaš materiálaid ja geavahemiin boares málle.
Restaurerenplánen dáhpáhuvai ovttasbarggus Museadoaimmahaga ja Sámemusea Siidda áššedovdiiguin. Restaurerenbargguid plánii Nyman arkkitehdit Oy ja daid ollašuhtii Entisöinti Rinne Oy.
Divvunbargguin earenoamáš lei dat, ahte stohpu ja sávdni ledje huksejuvvon vieltái, nuba ráhkadusaid fertii roggat oidnosii rogganmašiinnain. Seammás čielggai hirsadivvunbargguid duođalaš viidodat.
– Hirssat mat ledje eatnama vuostá ledje beassan mannat 40 jagis hui fuones ortnegii. Divvunbargguin hirssaid ja eatnama gaskii huksejedje ođđa biggohanstruktuvrra, mii njoazida daid hirssaid mieskama, mat báhcet eatnama vuollai, muitala huksenárbbi plánejeaddji Johanna Peuraniemi Meahciráđđehusa Luonddubálvalusain.
Stobu sisosiide lea dál dorvvolaš oahpásmuvvat
Stobu divvo 1980-logus molsumin mieskan hirssaid boares telefonstoalppuide, mat ledje geđahallon mieskaneastadanávdnasin geavahuvvon kreosohtain. Dál dát muorraoasit váldojuvvojedje eret, dasgo dán áigge kreosohta lea gávnnahuvvon várálažžan dearvvašvuhtii ja dat sisttisdoallá earáid ovttastagaid lassin borasdávdda ja genavahágiid dagaheaddji PAH-ovttastagaid. Nuba dan geavaheapmi ii leat heivvolaš ráhkadusain mat leat siste.
Divvumiid mielde ráhkadusaid sáhttá rahpat álbmogii, ja dáidda beassá fas sisa. Galledeaddji gánneha vuhtiiváldit, ahte stobuin ii oaččo idjadit iige dollasajiin oaččo cahkkehit dola. Suovvasávnni ii oaččo ligget buollinriskka dihtii. Lea maiddái sivva muitit, ahte rádjeavádat álgá áidojuvvon gietti ravddas, iige doppe oaččo lihkadit.
Ráhkadusaid ja áitatvuloš šattolašvuođa suddjema dihtii giettis lea maiddái gohtten- ja dolastallangielddus. Giettis šaddet earet eará earálágan čoavddarássešlájat.
Rájá-Jovsseha gietti restaurerenbarggu okta sierraiešvuođain leige áitatvuloš šattolašvuođa vuhtiiváldin oassin mávssolaš huksenárbbi divvunbarggu. Huksen- ja goaivunbargguid ollašuhttima fertii smiehttat fuolalaččat.
– Goaivunbargguid dahke nu unnán go vejolaš ja ráhkadusaid birrasis lihkadedje ja barge earálágan suodjegággásiid ja plakáhtaid vehkiin, mat váldojuvvojedje álo bargama maŋŋá eret. Lassin guovlluin gos goivo, šattolašvuođa válde luovus, seilo ja máhcahedje ruovttoluotta go restaurerenbargu gárvánii, muitala Peuraniemi.
Mávssolaš huksenárbi
Rájá-Jovsseha gieddi lea riikkaviidosaččat mearkkašahtti suodjaluvvon huksenárbečuozáhat. Gieddi lea Lohtu guoras, áibbas Ruošša rájá bálddas. Šillju lea bisson measta seammalágan ortnegis gitta 1900-logu álggus ja dat lea bures seilon ovdamearka meahcceássamis Lappis. Ráhkadusat ja daid biras leat seilon hui álgoálgosažžan.
Báikki ássit Joosef Sallila ja su guoibmi Matilda Lehikoinen bohte jagi 1910 sulaid Lohtu dierbmái, gosa soai huksiiba ieža logi jagi áigge earálágan ráhkadusaid. Jovsset ja Tilta oaččuiba ealáhusa boazodoalus, bearraliid čoaggimis, meahccebivddus, guolásteamis sihke gusaid ja sávzzaid doallamis.
Dasgo báiki lea meahcis, eai ránnját lean lahka. Jovsseha ja Tilta luhtte gallededje dávjá goittotge bearraliid čoaggit, nuortalaččat, rádjefávttat ja earát geat johte meahcis, geaiguin Jovsset gávppašii. Moadde jagi seammá giettis ásai bearrala čoaggi Heikki Huhti.
Nuppi máilmmisoađi áigge gietti lahkosis doaimmai suopmelaččaid gieddefávttus, man bázahusat oidnojit gietti birrasis. Jovsseha ođđa stuorát stohpu duššai soađis, muhto earát šillju ráhkadusat seilo. Duššan stobu vuođđu oidno giettis ain.
Lassedieđut:
Huksenárbbi plánejeaddji Johanna Peuraniemi, Meahciráđđehus, Luonddubálvalusat: tel. 040 158 1254
Agoartaváldi Tuomo Rinne, Entisöinti Rinne Oy: tel. 0400 354 398