Tâʹvv kuõbǯǯpopulaatio liâ vuâttam eeʹjjest 2007 vueʹljeen sõhssâm- da põškkčuäjtõsaunnsi geneettlaž analyysin Paččjokk-Aanar vuuʹdin. Mââimõs čuäjtõsaunnsinoorrmõš ǩiõʹli vuuʹdest 22 jeeʹres kuõbǯǯad, koin lååi leʹjje ođđ oouʹdab tuʹtǩǩummša veʹrddeen.
Kuõbǯi kuʹǩes täʹlvvnââʹer vuäđđmõš da muõttǩiõʹji puuttmõš vaiǧǧõõtti kuõbǯǯmieʹri vuâttmõõžžid. Kuõbǯǯmieʹri arvvlâsttmõš vuâđđii oouʹdab eeʹjji õõuti kuõbǯi vuâttjummšid, šiilkamerasnimmõõǥǥid, peärbli da põškkčuäjtõsaunnsi vuâttjummša de šeeʹllempuåđõõzzid.
Pieʹǩǩen Lääʹdd, Taarr da Ruõšš kõskksaž luâttsuõjjeemõhttsažtuâj Paaččjokk-Aanar Trilateral Park -suõjjeemvuuʹdest vaʹldde eeʹǩǩen 2007 õnnu systtemaatlab mõõntõõllmõõžž, koʹst kuõbǯǯ- sõhssmid nåʹrre sõhssâm-šiilin.
“Kuõbǯid tuʹtǩǩee juõʹǩǩ neelljad eeʹjj, što vuäǯǯčim ääiʹjtaasslaž teâđ Paaččjokk-Aanar vuuʹdest jieʹlli kuõbǯǯpopulaatio õõuti kuõbǯi uuʹccmõõzzin mieʹrin, teâđčim jeänab kuõbǯi vuâttjem vuuʹdest de vuäitčim vuâmmšed muttsid jeeʹres tuʹtǩǩeemeeʹjji kõõskâst”, ceälkk Sari Magga Mieʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzin.
Taarr da Lääʹdd kõskksast dohat ǩm² tuʹtǩǩeemvuuʹdest jälste mõõnni ǩieʹzz tuʹtǩǩõõzz mieʹldd 0,22 kuõbǯǯâd juõʹǩǩ ǩm² puõtt.
Tuʹtǩǩeemvuʹvdd lij juõkkum tuʹtǩǩeemčuuʹǩǩid. Tuʹtǩǩeempââʹjest vuâttje nuuʹbbeen jeänmõsân kuõbǯǯ/tuʹtǩǩeemčuʹǩǩ ǥu ni kuäʹss ääiʹjben tän meeraikõskksast kuõbǯǯtuʹtǩǩummšest. Tuʹtǩǩeemvuuʹd uuʹcceem diõtt kuõbǯi ceelaimieʹrr leäi ääiʹjbuž eeʹjji uuʹccab. 22:st kaunnum kuõbǯâst 12 leʹjje vuâttjam ääiʹjbin eeʹjjin, ǥu eʹpet lååi leʹjje ođđ, ääiʹjben vuâttjeteʹmes kuõbǯǯâd.
Taarrâst tobdste 11 da Lääʹddest 13 jeeʹres kuõbǯǯâd. Lääʹdd kuõbǯin kutt leʹjje vuäʹmm toobdâs, koi teâđ käunnʼje kuõbǯǯteâttvuâđast. Kueʹhtt kuõbǯ rekisterõʹstte ǩieʹzz pââʹjest Taarrâst da Lääʹddest, ǥu luâtt ij tååbd valdia raajid.
Vaʹstteei looǥǥ eeʹjj 2019 leʹjje Taarrâst 14 kuõbǯǯâd da Lääʹddest 20, ǥu kuõbǯǯvuâttjummšid raʹjje oouʹdab tuʹtǩǩeem eeʹjjid uuʹccben. Tääzz vââjai vaikkted õpss-siõpttâz viõǥǥteʹmesvuõtt.
Čuäjtõsaunnsid nåʹrre čokkruʹvddstraŋgain pirrõsttum paaiʹǩin, koozz kuõbǯid paaimte õpss-siõpttsin. Siõptâs tuʹtǩǩeed puõʹtti kuõbǯâst kuâđđai sõhssâmčuäjtõsaaunâs čokkruʹvddstraŋggu. Sõhssmi DNA:st kuõbǯid pâʹstte tobdsted, de tuʹtǩǩummšest seʹlvvan siõpttsin jååʹttem kuõbǯi tuõđâs lååkkmieʹrr.
Eeʹjjest 2022 Paaččjokk-Aanar -õhttsažtuâj liâ raajjâm pâi Lääʹdd da Taarr kõskkân. Taarrâst kuõbǯi DNA- čuäjtõsaunnsi noorrmõõžžâst da analysâsttmõõžžâst vaʹsttad tuʹtǩǩeemstrooiʹtel NIBIO, Lääʹdd peäʹlnn čuäjtõsaunnsid nåårr Mieʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõs. Mââimõõzz puåđõõzz jeäʹla vooʹps veʹrddeemnalla oouʹdab eeʹjji puåđõõzzid, ǥu tuʹtǩǩeemvuʹvdd ij leäkku seämma Ruõššjânnam meädda pääʹccem diõtt luâttsuõjjeemõhttsažtuâjast.
Lââʹssteâđ
- Tiimvaʹstteei Riina Tervo, Mieʹcchalltõs Luâttkääzzkõõzz, riina.tervo@metsa.fi
- Overvåking av brunbjørn ved hjelp av hårfeller i Pasvik og Inari(nibio.no)
- Rääʹtǩeel dna kuõbǯ põõškâst vuäǯǯa teâđ, lij-a Aanar kuõbǯǯ jeällam Ruõšš peäʹlnn: Aanar škooulneeʹǩǩ še silttee ååʹn pipetâʹstted põõšk (yle.fi)