Urho Kekkonen meermieʹcc histoorla sääʹmmǩeeʹddin tueʹjjeet skääđđkaartʼtõõzzid
Urho Kekkonen meermieʹcc ääppalvuuʹdest lie koumm histoorlânji ärvvsaž sääʹmmǩeeʹdd. Sääʹmmǩeeʹddi raajõõzzin tueʹjjeet čõhččmannu aalǥâst dokumentâʹsttem- da skääđđkaartʼtõõzzid puõʹtti teevvamtaarbi plaaneem diõtt.
Åʹsǩǩkuõšk, Åʹsǩǩääuʹr da Čuõmmjooǥǥ sääʹmmǩeeʹddid jeälâʹtte Peäccmest sirddja jouddâm nuõrttsäʹmmla, da ǩeeʹdd raajõõzzeesvuiʹm leʹjje âânnmõõžžâst muäʹdd eeʹjj äiʹǧǧen 1940-lååǥǥast. Ǩeeʹdd lie oʹdinakai Lääʹddjânnmest seillum raajõsobbvuõđ, kook lie rajjum vuäʹmm Peäccam Suõʹnnʼjelsiid raajõsäʹrbbvuõđ mieʹldd. Sääʹmmǩeeʹdd tuõđi lie väʹlddkååʹddlanji miârkteei raajõsäʹrbbpääiʹǩ, da tõk lie suõjjuum. Ǩeeʹddi raajõõzz lie tivvum 1980-lååǥǥast da 2000-lååǥǥast.
Ååʹn raajõõzzin tueʹjjeet tääʹrǩes raajõspirstõõzzid da tõk sniimât da tõi teevvamtaarbid kaartʼtet. Pääiʹǩ lie tivvum 1980-lååǥǥast ääʹljeeʹl juʹn mäŋgg vuâra, da mõõk-ne raajõõzz lie rajjum obbnes oʹđđest, leâša vueʹss lie seillam alggveärlaž hääʹmstes. Tuâjast vääžnai vueʹssen lij-i noorrâd õʹhtte paaiʹǩi teevvamhistoria.
Paaiʹǩi ääiʹjab teevvmõõžžin jeäʹla nuʹtt jiânnai arkiivaunnâz, âʹte še moštt-teâđ paaiʹǩin da säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž raajjâmnääʹlest kaiʹbbjet. Kaartʼtõstuâi vuâđald plaaneet tõi paaiʹǩi teevvmõõžž, kook taarbše oođummuš jäänmõsân. Oođummuš tueʹjjeet eeʹjj 2022 loopp mõõʹneen. Sääʹmmǩeeʹddi teevvmõʹšše lie vuåǯǯum eeʹttiǩ-kååʹdd miõttum lââʹssteäggtummuš. Muʹzeipravleeʹnnʼja da Sääʹm-muʹzei vaʹsttee tuâi vuäʹpstõõzzâst.
Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz lie tiʹllʼjam kaartʼtõõzzid Sitowise VÕ:st.
Lââʹssteâđ
Meäʹcchalltõs, Luâttkääzzkõõzz, spesiaalplaaneei Siiri Tolonen, teʹlfon 040 8603800