Kulturárbbi dikšun
Suoma kultuvrra ruohttasat leat vuvddiin, duoddariin ja rittuin. Meahciráđđehusa dikšon kulturárbečuozáhagaide gasku luonddu gullet earálágan dološbázahasguovllut, ráhkadusat ja rusttegat ja kulturbirrasat, dego árbeduovdagat. Máŋggat dáiguin leat dál luonddusuodjalan- ja meahcceguovlluin.
Meahciráđđehuslága mielde kulturárbbi gáhtten gullá Meahciráđđehusa almmolaš hálddahusbargguide. Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat dikšu árbeduovdagiid dikšun- ja geavahanplánaid mielde birasministeriija stivrema vuolde sihke ráhkadusaid ja dološbázahasguovlluid ovttasbarggus museavirgeoapmahaččaiguin. Ovdal dikšuma ja divvuma dahkkojuvvo kulturárbbi kárten.
Museadoaimmahagain ja earáiguin doibmiiguin lea gárvvistuvvon Meahciráđđehusa birasrávagirjái rávvagat, maiguin dorvvastuvvojit kulturárbečuozáhagaid seailun boahttevaš sohkabuolvvaide. Čuozáhagaid sajádatdieđut leat plánejeddjiid geavahusas báikediehtovuogádagain.
Čuozáhagaid kárten
Luonddusuodjalan- ja meahcceguovlluid kulturárbbi kárten lea Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid guhká joatkašuvvan vuođđobargu, masa gullet dološbázahasaid ja ráhkadusárbečuozáhagaid dovddasteapmi, raporteren ja čuozáhatdieđuid doalvun diehtovuogádagaide. Maiddái kulturárbečuozáhagat čáhcegierraga vulobealde vuhtiiváldojuvvojit. Luonddusuodjalanguovlluin heivehuvvojit oktii sihke árvvolaš šlájaid ja luonddutiippaid suodjaleapmi, kulturárbbi várjaleapmi ja guovlluid geavaheapmi ee. luondduturismii.
Ekonomiijavuvddiid inventerejedje jagiin 2010–2015 Našuvnnalaš meahcceprográmma (KMO) viiddis prošeaktan, mas čoggojuvvui diehtu mehciid huksejuvvon kulturárbbis álo boarrásamos geađgeáiggis gitta 1960-lohkui.
Diehtu čoggo maiddái čuozáhagaide laktáseaddji historjjás ja olbmuin ja birrasa eará kulturárbbis. Meahciráđđehus lea kárten maiddái iežas organisašuvnnas ja vuovdebarggu historjjá ja vurken Meahccemusea Lustoi.
Dološbázahasaid vuhtiiváldin ja dikšun
Dološbázahasláhka suodjala automáhtalaččat giddes dološbázahasaid, daid ii oaččo duššadit iige borvet. Nuba vuovde- ja luonddudikšunbargguin daid galgá dovdat ja dovddastit. Dološbázahasaid sajádat čielggaduvvo oassin guovlluid dikšun- ja geavahanplánema ja dološbázahasaid dikšundoaimmat plánejuvvojit ovttasbarggus Musealágádusain.
Dološbázahasláhka gieldá maiddái bálkásan omiide guoskama. Bálkásan omiid ollislašvuođaid seailuma suodjalanguovlluin figgojuvvo dorvvastit ovttasbarggus Musealágádusain.
Heivvolaš ođđa geavaheapmi lea buoremus ráhkadussuodjaleapmi
Ráhkadusaid suodjaleapmi gáibida dikšuma, bajásdoallama ja divvuma nu, ahte čuozáhagaid kulturhistorjjálaš árvu seailu. Meahciráđđehus divvu suodjalančuozáhagaid áššedovdiid stivrema vuolde ja figgá ovttasbarggus báikkálaš oassebeliiguin gávdnat juohkehaš ráhkadussii dasa heivvolaš geavahanulbmila. Boares meahcceviesut doibmet dál árbeduovdagiid dikšumii laktásan árbedállun dahje álbmotmehciin gallededdjiid oahpisteaddji luonddustohpun. Meahccebargostobuid ja ávdinstobuid leat divvon turisttaid geavahussii.
Historjá ja luonddu riggodat gáhttejuvvo árbebirrasiin
Jahkečuđiidge seilon kulturbiras lea jávkama riskka vuolde, jos dat báhcá geavaheami haga. Eanemus áitatvuložat lea árbeduovdagat, dasgo beaktilis eanandoalu ja dálonguovllu guorraneami mielde niittut ja giettit, earálágan guohtuneatnamat ja boldojuvvon vuovddit leat unna bihtán. Ollesáigásaš dikšuma haga loahpatge jávkkašedje oalát. Árbebirrasiid háliidat goittotge seailluhit, dasgo dat lea šaddo- ja eallišlájaid bealis min eanemus máŋggabealat luonddutiippat. Dat leat maiddái guhkás mannanáigái ollán oktasaš historjámet.
Stáhta luonddusuodjalanguovlluin lean Meahciráđđehusa árbedáluin gáhttejit luonddu ja kulturbirrasa: bajásdollojuvvojit boares šaddošlájat, gilvinvuogit sihke ráhkadusat ja gieđa dáiddut. Árbedáluid lassin mii dikšut earáid árbebirrasiid, dego davvi johkaguoraid dulveniittuid ja Mátta-Suoma boares niittuid ja guohtuneatnamiid. Niittuid láddjejit rabas, vesáhat njáskojuvvojit ja ráhkadusat ja áiddit divvojuvvojit áššedovdiid láidestemiin.
Árbebirrasiid dikšuma ordnemis vástida Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid bargoveahka. Šibitoamasteddjiide láigohit guovlluid guohtunatnui, ja Meahciráđđehusa guovlluin guhtot duháhat gusat, sávzzat ja heasttat. Máŋggat eaktodáhtolašbargit leat beassan oassálastit boares kulturduovdageamet ja dan šlájaid seailluheapmái.
Kulturárbbi dikšuma oktavuođaolbmot
- Bálvalusoamasteaddji Siiri Tolonen, Meahciráđđehus, Luonddubálvalusat: siiri.tolonen@metsa.fi
- Suvdilis Ovdáneami Hoavda Antti Otsamo, Meahciráđđehusa Vuovdedoallu Os: antti.otsamo@metsa.fi