Fuođđu ja guliid eallinbirrasiid dikšun
Meahciráđđehus fuolaha ovttas guimmiidisguin guolle- ja fuođđoeallinbirrasiid dikšumis stáhta eatnamiin. Meahcástan- ja guolástanlobit leat álo investeren iežas buresveadjima lassin maiddái lundui; oasttedettiin lobi Meahciráđđehusas, oassálasttát fuođđo- ja guolleeallinbirrasiid divvumii ja dikšumii.
Gođđansajit ja vádjolanfávllit guliide
Meahciráđđehusa mihttomearri guollečáziid dikšumis lea lunddolaš guollenáliid seailluheapmi ja nanosmahttin. Dikšundoaimmain figgat dorvvastit sihke guliid lassánaneavttuid ja suvdilis guolástanvejolašvuođaid.
Ovttas guimmiiguin Meahciráđđehus investere jahkásaččat čuđiid duháhiid euroid guollečáziid dikšumii. Rávdnječázit ordnejuvvojit ovdamearkan jávkademiin eastagiid vádjolanguliid fávlliin, ordnemin gođđangárguid, máhcahemiin rávnnji goikan roggái ja nannemiin guollenáliid gilvimiiguin. Maiddái Meahciráđđehusa ovddežiin dikšojuvvon jeakkit beavttálmahttet čáziidsuodjaleami golganguovlluin.
Ordnemiid lassin guollenáliin fuolahit maiddái guolástanlohpái laktásan eavttuin, mat leat ovdamearkan sálašdihtomearit, bivdomihtut ja ráfáidahttináiggit.
Eallinbirrasat meahcivalljái
Meahcieallišlájaid eallinbirasgáibádusat váldojuvvojit vuhtii Meahciráđđehusa doaimmas máŋgga láhkai. Jagi 2007 maŋŋá lea ovddežiin dikšon oktiibuot 5000 hektára jekkiid, main lea guovddáš mearkkašupmi earret eará rievssaha, čuotnjága ja vuovdegotti eallinbirasin. Lassin leat ovddežiin dikšon mehciid ja ráhkadan rabasčáhcelávttasbáikkiid. Meahcivallji eallinbirrasiid dikšundoaimmat ruhtaduvvojit meahcástanlobiid sisaboađuiguin.
Meahcivallji dárbbut váldojuvvojit vuhtii maiddái lotnolasgeavahanvuvddiid gieđahallamis. Guovddáš prinsihpat leat doarvái gokčavašvuođa gáhtten earret eará fuođđorođuid guođđimiin ja čuvččá gihkansajiid dorvvasteapmi
Meahcivalljináliin fuolahuvvo lassin meahccebivddu dárkilis mihttodallamiin meahcivalljináliid molsašuddama mielde ja doarjumiin smávvaspirebivddu.