Turismaovttasbargu
Turismma ovddideapmi, báikkálašekonomiija doarjun, fitnodatdoaimma vejolažžan dahkan ja luondduturismma suvdilisvuođa dáhkideapmi leat Meahciráđđehussii dehálaš mihttomearit.
Meahciráđđehussii turismafitnodagat leat dehálaš áššehas- ja guoibmejoavku. Meahciráđđehus dahká guhkesáiggi ovttasbarggu čuđiid fitnodagaiguin miehtá Suoma. Dát turismafitnodagat juogo doibmet stáhta eatnamiin ja čáziin ja geavahit doaimmaideasetguin Meahciráđđehusa bajásdoallan vánddardanráhkadusaid dahje dieđihit luonddučuozáhagain ovttas Meahciráđđehusain.
Ovttasbarggu lávkemearkkat
Váldde oktavuođa ja jeara lasi!
Jus leat beroštuvvan doaibmat turismafitnodatdoallin stáhta eatnamiin dahje eará vuođul dahkat ovttasbargosoahpamuša Meahciráđđehusain, deavdde oktavuođaváldinskovi ja muital du jurdagisttát. Skoviin sáhttá dahkat maiddái ođasmahttinbivdaga du soahpamuššii.
Du addán dieđuid mielde stivret du Meahciráđđehusa siste rivttes ovttasbargobeali lusa.
Go fitnodat ávkkástallá stáhta eatnamiid dahje Meahciráđđehusa bajásdoallan vánddardanráhkadusaid, fitnodat galgá dábálaččat dahkat ovttasbargo- dahje geavahanriektesoahpamuša Meahciráđđehusain.
Jus leat beroštuvvan muhtun dihto Meahciráđđehusa guovllu ávkkástallamis turismadoaimmastat, gánneha čielggadit ovdamearkan kártabálvalusas, makkár ávkkástallandárkkuhus guovllus lea.
Jus báiki lea luonddusuodjalanguovlu, dagat ovttasbargosoahpamuša Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaiguin.
Lotnolašgeavahanvuvddiid, áhpásmuhttinvuvddiid ja vánddardanguovlluid bokte ovttasbargoguoibmi Meahciráđđehus lea dan mielde, maid áiggut dahkat. Jus áiggot ávkkástallat Meahciráđđehusa bajásdoallan vánddardanráhkadusaid, dagat ovttasbargosoahpamuša Luonddubálvalusaiguin. Jus háliidat oastit dahje láigohit eatnama fitnodatdoaimmat várás, dagat ovttasbargosoahpamuša Giddodatovdánemiin. Jus fas háliidat dahkat lotonolašgeavahanvuovdái skohter- dahje eará máđija dahje hukset geahppa vuoiŋŋastanbáikki, ovttasbargoguoibmi lea Vuovdedoallu Os.
Buot meahcce- ja guollebivdolobiin ja -vuoigatvuođain stáhta guovlluin vástida Fuođđobálvalusat.
Jus rivttes ovttasbargobealli ii oro gávdnomin, ii leat heahti. Go muitalat fitnodatdoaibmajurdagisttát vuolde lean oktavuođaváldinskoviin, du stivrejit rivttesolbmo ságaide.
Dáhpáhusaid ordnen ja gohtten Meahciráđđehusa hálddašan eatnamiin
Meahciráđđehusa luonddusuodjalanguovlluide dahje lotnolasgeavahanvuvddiide plánejuvvon dáhpáhusain ja meahcis idjadeamis galgá dahkat almmuhusa Meahciráđđehussii.
Ovttasbargu plánema vugiin
Luondduriggodatplána dagadettiin turismma doaibmanvejolašvuođat kártejuvvojit ovttas eará guovllu ávkkástallanhámiiguin. Luondduriggodatplánain leat meroštallan guđege guvlui turismma deaddočuokkesguovllut, maidda turismadoaimma figget čohkket. Dát guovllut leat dábálaččat álbmotmehciid dahje eará suodjalanguovlluid birrasiin, muhto dat sáhttet leat maiddái lotnolašgeavahanvuovddit, dego vánddardanguovllut dahje áhpásmuhttinvuovddit. Turismadoaimma ravdaeavttut meroštallojuvvojit maiddái suodjalanguovlluid dikšun- ja geavahanplánain ja ortnetnjuolggadusain.
Turismafitnodatdoaimmas birasáššiid fuomášupmi lea hui dehálaš. Doaimma figget buot vugiiguin stivret dan guvlui, ahte birrasii šattašii noađuheapmi unnimus vejolaš lági mielde. Oassin Luonddu- ja Fuođđobálvalusaid ovttasbargosoahpamuša luondduturismafitnodatdoallit čatnasit Meahciráđđehusa suvdilis turisma prinsihpaide. Turismma dáfus eanemus geasuhan luonddubáikkiin Meahciráđđehus čuovvu suvdilisvuođa, mainna sihkkarastit, ahte luonddu- ja kulturárvvut eai áitojuvvo áhpásmuhttinanus.
Meahciráđđehus čoaggá jeavddalaččat máhcahaga ovttasbargofitnodatdoalliinnis. Máhcahatjearademiid ja ovddidanságastallamiid bokte oažžut dieđu, mo ovttasbargu lea doaibman ja maid áššiid galggašii ovddidit. Luonddubálvalusaid jearademiin čoaggit dieđuid maiddái das, mo suvdilis turismma prinsihpat leat ollašuvvan fitnodagaid doaimmas.
Suopmelaš luondu lea turismafitnodatdoalli árdnaáiti
Ain eanet ruovtturiikka ja olgoriikka vánddardeaddjit háliidit vásihit suopmelaš luonddu geasuhanfámu. Ovdamearkan álbmotmehciid galledeaddjimearit leat lassánan maŋimuš jagiid mearkkašahtti meriin.
Galledanmeriid lassánettiin earálágan turismabálvalusaid dárbu sihke luonddučuozáhagain ja lagašguovlluin lassána. Turisttat dárbbašit ee. láidesteami luonddutuvrraide, earálágan meahccebivdoeallámušaid, lágobiergasiid, biepmu, idjadeami ja čoahkkinbálvalusaid. Ná maiddái luondduturismma ekonomalaš mearkkašupmi lassána garrasit. Meahciráđđehusa luonddubálvalusat čielggada jahkásaččat buot álbmotmehciid, stáhta vánddardanguovlluid ja muhtun eará turismma dáfus mearkkašhatti suodjalanguovlluid galledeaddjiid ruhtageavaheamis boahtán báikkálašekonomiija sisaboahto- ja barggolašvuođaváikkuhusaid.
Turismma ovddideapmi, báikkálašekonomiija doarjun, fitnodatdoaimma vejolažžan dahkan ja luondduturismma suvdilisvuođa dáhkideapmi leat Meahciráđđehussii dehálaš mihttomearit.